Kuidas valida kutsikat

Koertekoolitaja ei ole võlur.
Meie koolitajate peamine kirg ja töö on tuua välja parim koerast läbi omaniku. Meie peamine töö on omaniku koolitamine, et koeraomanik oskaks parimal moel oma koera koolitada ja kasvatada.
Paraku oleme sagedasti silmitsi faktiga, et me ei saa muuta võimatut võimalikuks.
Kui koeraomanik ei ole läbi mõelnud, mis tõugu koera ta võtab. Mida antud tõug eeldab ja milleks ta on aretatud, tekib hiljem olukord, kus koeraomanik on õnnetu ja koer on õnnetu sest nende omavaheline suhe ei toimi. Ja on ka neid kordi, kus sellist tohuvapohu ei saa ka koertekoolitaja parandada.
Kui plaanid võtta omale koera, siis palun võta aega ja mõtle kõik asjad läbi enne kui otsuse teed.
Ära vali koera välimuse järgi, sest uskuge sinu koer saab sulle kõige armsamaks ja ilusamaks anyway. Aga kui ignoreerida mis antud kaunis välimuse taga peitub siis ...on jällegi ees ootamas suur pettumus.
Koera tõuge saab liigitada väga mitmel moel, meie liigitame koerad funktsiooni järgi, sest see annab aimu koera energiast.

1. Jahikoerad (linnukoerad, laikad, jahikoerad, ponterid, terjerid, urukoerad, verekoerad, spanjel, Beagle, Eesti Hagijas,  Šnautser, Rodeesia ridgeback, hurdad, taks, Corgi, retriiverid, jne.) need koerad kuuluvad kõige kõrgema energia tasemega koerte hulka. Need koerad on oma loomult reeglina kangekaelsed, oma käitumiselt jõulised, jonnakad, julged, sest neid iseloomujooni on just vaja jahil olles. Võttes jahikoera oleks kõige soovitusliku olla jahimees või vähemalt pakkuda koerale jahil käimist. Kindlasti ei ole antud koer sobilik lihtsalt olla ilu jaoks kodukoeraks. 

Jahikoerad on ka väga sotsiaalsed koerad regelina, s.t paljud tõud on väga ülisõbralikud teiste koertega, mis teeb koera käitumise väga energiliseks ja üle voolavaks.

Selleks, et antud koer oleks hästi käsitletav kodus vajab see koer:
1.  jahil käimist - 1 kord nädalas jahil ja koera vajadus on kaetud. Jahil käimine maandab koera energia täielikult, kuna jahil kasutab koer oma kõiki meeli ja aju lisaks ka väsitab ennast füüsiliselt.
2. Sõnakuulekus (SK) või mõni muu koerasport (agility, rallisõnakuulekus, pääste jne) mis hoiab koera aju töös. 3-4 korda nädalas ja nii kogu koera elu. Sul peab olema koera jaoks palju vaba aega et koeraga tegeleda (väsitada).
Jahikoer vajab palju liikumist päevas (2x tund aega päevas võib noorele jahikoerale    väheks jääda)
Eelpool nimetatud tingimuste täitmine on hädavajalik, et jahikoeraga mõistlikult koos elada. Kui sa ei plaani hakata ei jahimeheks ega kirglikuks koera sportlaseks, siis palun ÄRA VÕTA JAHI KOERA!

2. Kelgukoerad (samojeed, husky, malamuut,..) siia gruppi kuuluvad koerad kellel on paks karvkate, väga tugeva karjalooma instinktiga (eelistavad elada grupis, suhelda ulgudes), on väga vastupidavad ja vajavad rahuliku vastupidavus tegevust (nagu kelgu vedu). Kindlasti ei sobi antud koer elama korteris ( see mõjutab koera termoregulatsiooni, mis omakorda mõjutab koera närvisüsteemi). Kelgukoerad võivad ülesse näidata suurt iseseisvust ja eneseteadlikust. Nad vajavad liikumist, kuid nende vabalt liikumine võib lõppeda hulkumisega, sest nende iseseisvus on suurem kui soov meeldida inimesele. Kelgukoerad uluvad mis ei sobi üldse korterisse. 

Selleks, et antud koer oleks hästi käsitletav kodus vajab see koer:
1. Iga päev liikumist (min.1-2 tundi) väljaspool oma territooriumi, et anda füüsilist koormust koerale, mis teda väsitab. Liikumise alla on mõldud traav, mitte ainult gallop ja mängimine.
2. Mõõdukas ajutöö näiteks sõnakuulekus 1 -2 kord nädalas aga lühikesed treeningut, mitte kaume kui 30 min korraga.
3.Teiste koertega suhtlemine - lühikesed mängu, jalutused
4. Mõõdukas omanikuga koos olemine

3. Karjakoerad/ karjatajad (Shetlandi lambakoer,  Austraalia lambakoer,  Bordercollie, Kelpi, Berni alpi karjakoer jne)
Antud grupp on väga suur ja kõik need koerad on aretatud eesmärgiga teenida inimest. Need koerad on väga inimese lähedased, suure töövõimega, väga kiire taibuga.
Väga kõrge energiaga, kes nõuab palju tööd ja tegevust. Antud koera jaoks on vaja palju aega pühendada. Liikumisvajadu on mõõdukas, kuid ajutöö vajadus väga kõrge. 
Karja- ja lamabakoerd on kiired õppijad. Sobivad elama ka korterisse, kuid nad ei sobi elama eraldatud inimesest (üsk õues, kuudis), sest nad on karjakoerad ja mitte territoriaalsed koerad. 
Selleks, et antud koer oleks hästi käsitletav kodus vajab see koer:
1. Igapäevane aktiivne tegelemine -  Sõnakuulekus (SK) või mõni muu koerasport (agility, rallisõnakuulekus, pääste jne) mis hoiab koera aju töös. 4-6 korda nädalas ja nii kogu koera elu. Sul peab olema koera jaoks palju vaba aega et koeraga tegeleda, mida antud koer vajab.
2. Igapäevane liikumine (1 tund x 2 päevas) väljaspool territooriumi, liikumine peab sisaldama koeraga mänug ja aktiivset tegevust.
3. Antud koerale sobib elada karjas s.t kodus võib olla mitu koera ja või teisi loomi.


4. Teenistuskoerad (Saksa lambakoer, malinois, Suuršnautser, Rottweiler, Bokser,  jne) - Siia gruppi kuuluvad koera on kõrge pingetaluvusega, suure ajutöö ja mõõduka liikumis vajadusega. Nad on kiired õppijad, vajavad palju ajutööd, konkreetsust, neil on suur soov inimesele meeldida ja tema meele järgi olla, kuid nad ei allu lollusele. Koera omanik peab olema punktuaalne, pühendunud, töökas, kuid kindlasti ei eelda see koer ülemäära kõva kätt, vaid selget ja arusaadavat omaniku. 
Sobib korterisse ja ka majja. Võib elada koos lastega kui kodus peab valitsema kord nii looma kui ka inimese  (laset) poolel.

Selleks, et antud koer oleks hästi käsitletav kodus vajab see koer:
1. Igapäevane liikumine (1-2 tundi) päevas. Liikumise distandsid ei ole väga pikad kuni 5-8 km, kuna koeral on suur kehamass, mis koormab muidu liigeseid.
2. Igapäevane ajutöö (1-2 tundi). Koeraga on vaja harrastada mõttetööd sõnakuulekus (SK), kuulekus (KK), jälg, Ralli SK. Koer tuleb hoida aktiivses tegevuses kuni pensioni eani ( umbes kuni 8 eluaastani).
3. Teiste koertega suhtlemine ei ole täiskasvand koera vajalik, omab vähe sõpru koerte osas ja kui on siis kindlasti vastas sugu pool.

5. Territoriaalsed ehk valvekoerad koerad (Mastif, Akita,  Kaukaasia lambakoer, Pürenee mäestikukoer jne.) Need koerad on väga territoriaalsed, ehk nende jaoks on kõige tähtsam valvata/kaitsta oma territooriumi. Õpivad mõõduka kiirusega, on rahuliku meelega. On kompromissitud võõra suhtes ja seetõttu vajavad kutsika eas tõsist koolitust, vastasel juhul ei kuuletu omanikule ärritaja juuresolekul. Vajavad  vähe liikumist ja inimese kontakti.
Ei sobi korterisse ja ei ole suured laste sõbrad, kuid erandeid võib olla.
Valvekoertele meeldib olla omapäi ja hoida mõõtukat resoluutsust omanikuga. 
 
Selleks, et antud koer oleks hästi käsitletav kodus vajab see koer:
6. Päästekoerad ( Leonberger, Landseer, Bernhardiin ) - tavaliselt suured koerad, paksu karvaga, mis viitab, et nad ei sobi korterisse. Samas tegu on väga suure inimese sõbraga (pääastekoer) mistõttu vajab koera palju aega koos inimesega. Ei sobi elama isoleeritult õues üksi. Õues elamine on OK aga vajab palju koosolemist inimesega. Sobib väga lastega. Õpib keskmise kiirusega, on oma loomult aeglane.
Selleks, et antud koer oleks hästi käsitletav kodus vajab see koer:

7. Seltskonna koerad (Buldog, Puudel, Papillon, Bichon Frise, Grifoon,  Chihuahua, Saksa dogi, Jorkširi terjer ) - siia gruppi kuuluvad koerad on algselt olnud teise funktsiooniga aga suure populaarsuse tõttu on nad kaotanud oma põhifunktsiooni ja saanud n.ö perekoeraks. Enamasti on need koerad suure õppimishimuga, kiired õppijad. Vajavad vähe liikumist, armastavad väga olla inimesega koos. Neile meeldib, kui nendega tegeletakse aga nad ei pahand ka lihtsalt omanikuga koos vedeleda :) Sobivad korterisse, sobivad lastega.
Selleks, et antud koer oleks hästi käsitletav kodus vajab see koer:

Ja nüü grupp koeri, mida kohtan sagedasti kutsikakoolis ja kes oma omamoodi erilised koerad oma olemuselt :)

Basenij - algselt jahikoer aga muutumas aina populaarsemaks perekoeraks.Koer kelle jaoks inimene on väga ebaouline. Kodus rahulik, vajab mõõdukalt inmese tähelepanu. Väljaspool kodu on inimesega kontak minimaalne. Õpib kiiresti aga kuna talle ei ole tähtis inimesele meeldida siis paraku on väga raske panna ta tegema seda mida inimene tahab. On tark ja arukas aga kasutab oma oskusi ainult enda tarbeks. Vajab mõõdukalt liikumist ja armastab ise jahti pidada, ehk siis rihmast lahti olles jookseb loomajälje järgi. Sobilik korteris, sobilik natuke laisale inimesele, ei sobi väga lastega.

Jack Russel - algne funktsioon oli rebasejaht, nüüd on aina rohkem perekoer. Koer on väga aktiivne, vajab palju tegelemist ja liikumist. Sobib perekoeraks ja korterisse. On väga tugeva ka kange iseloomuga, õpib kiiresti. Vajab konkreetset suhtumist omanikult.

Siba Inu - varasemalt kasutati koera  jahikoerana linnu- ja väikeuluki küttimisel nüüd aina enam perekoerana. Koeral on väga kõrge jahi instinkt ja väga väike soov meeldida inimesele. Koer on väga iseseisev, mistõttu täiskasvanud koeral on omanikuga väga nõrk kontakt. Sobib korterisse, sobib natuke mugavamale (laisale) inimesel.

Romagna veekoer
-  väga hea retriivimine ja väga hea haistmisemeel. Temas on saanud trühvlite otsija, mis teeb tema meelistegevuseks maas nuuskimise. Nuuskimine võib olla takistuseks omanikuga kontaktis olla. Iseloomult suht kangekaelne aga kergesti koolitatav. Vajab konkreetse hoiakuga/suhtumisega omaniku. Sobib korterisse.

Tšau-tšau -  jahi-, valve- ja veokoerana. Tänapäeval on ta eelkõige seltsikoer. Kuni 6 elukuuni õpib mõõduka kiirusega. Ta on tark ja väga enesekindel. Väga iseseisev ja põikpäine :). Täiskasvanud koeral puuduvad suured emotsioonid, pigem on omaette olija. Liikuda nad väga pikalt ei armasta, küll mõõdukaid jalutamisi omas tempos sobib. Neil on tugev kaitse- ja territoriaalne instinkt. Ei sobi kortertisse. Sobibi natuke  mugavale (laisale) inimesele. 



Eelmine
Agilitykool
Järgmine
Edasijõudnute grupp

Vastused puuduvad

Email again: